hea kohtingu retsept

hea kohtingu retsept
00:04:50

AFN 8120 videos

0
Aina enam huvituvad inimesed sellest, mida nad selga panevad. Tekstiilitoodete elukaar on pahatihti halvasti järgitav, harva teame täpselt, millise hinnaga on püks või särk toodetud.Siiski pole vaja olla ekspert, et globaalse põllumajanduse toimimisele pilku heites jõuda spetsialistidega samale järeldusele: maaviljelus vajab radikaalset ümberkorraldamist, üleilmses mõõtmes.Agrikultuur on jätkuvalt sügavas sõltuvuses kahjurimürkidest. Puuvill on ehe näide põllumajandussaadusest, kus tehnoloogia on turu nõudlusele alla jäänud. Kogu maailmas tarvitatavatest putukamürkidest, neljandik läheb puuvilla tarbeks, ehkki puuvillapõldude osakaal moodustab vaid 2,5% haritavast maast (WWF The Impact of Cotton on Fresh Water Resources and Ecosystems).EJF raporti The Deadly Chemicals in Cotton andmetel kasvas näiteks Punjabi provintsis puuvilla pestitsiidisõltuvus vahemikus 1983.a kuni 1991.a 5-10 protsendilt 95-98 protsendini. Sama raport nendib, et 1 ha puuvilla kasvatamiseks kasutatakse u 1 kg jagu kahjurimürke. Puuvill kasvab ca 35 000 000 hektaril, mis teeb ainuüksi puuvilla põldude kaudu keskkonda paistatud mürkide aastaseks koguseks 35 000 tonni. EJF andmetel saab iga aasta tõsise tervisekahjustuse põllumajandusmürkidest ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. WWF andmetel (Cleaner, greener cotton. Impacts and better management practices) sureb iga aasta mürgistusse 20-40 000 inimest.Biotehnoloogia lobistid on püüdnud absoluutse lahendusena implementeerida geneetiliselt muundatud puuvilla kasutamist, presenteerides seda, kui lahendust pestitsiidide kasutamise vähendamiseks. Siiski on pigem tegemist laiahaardelise finantsprojektiga, mille eesmärk on muuta vaesed arengumaade talunikud enda pakutavatest patenteeritud GM puuvilla seemnetest sõltuvaks. Greenpeace`i värske uurimus (Picking Cotton agriculture. The choice between organic and genetically-engineered cotton for farmers in South India) näitab, et GM puuvilla kasvatanud arengumaade farmerid olid 65% ulatuses rohkem võlgades, kui tavapuuvilla kasvatavad talunikud, seejuures näiteks ökopuuvilla kasvatanud farmerid saavutasid põuastel aastatel 200% suurema kasumi, kui GM seemnetesse investeerinud talunikud. Seejuures läbi aastate keskmine saagikus ei ületanud GM puuvilla puhul ökopuuvilla oma.Kuna iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav, ei saa me alati kindlalt väita, et see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis võime šopata ökopuuvillast toodetud tekstiilikaupa pakkuvates poodides. Kerge lahendus on ka taaskasutus ning moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusi upcycling tooted. Vihjed leiad